Seekord kirjutan postituse jalgpalli expectations vs reality ehk ootused vs tegelikkus. 


Expectations vs reality nr 1: Poodi minek, et putsasid osta
EXPECTATIONS:
Lähen poodi ning leian putsad, mis mulle meeldivad. Saan valitud kiiresti ning jalga proovides on kõik suurepärane. Rahakott võimaldab seda samutii ning putsad on ideaalsed. Väravaid hakkan palju lööma.
REALITY:
Poodi minnes on valik nii suur, et seisad pool tundi riiulite ees, et otsustada milliseid proovida. Kui leiad putsad, mis meeldivad proovid järgmised pool tundi erinevaid suuruseid ning tõenäoliselt su lemmikud ei istu sulle jalga. Tekib draama. Lõpuks leiad sobivad putsad, olles poes olnud juba rohkem kui tunni. Seejärel vaatad hinda ning saad shoki, sest rahakott ei luba või siis on see, kes ei luba su ema. Ema tekitab draama ning poest lahkud tõenäoliselt ilma putsadeta ning vihase emaga.


 Expectations vs reality nr 2 : Mängimine publiku ees
Mängul, kus vaatavad meile olulised isikud tahame ikka hästi mängida, teha palju trikke ja lüüa väravaid.
EXPECTATIONS:
Löön hat-tricki ja teen palju atskoosid. Meie tiim võidab ning läheb hästi. Kogu publik toetab meid.
REALITY:
Löön omavärava ning mulle tehakse päris palju atskoosid. Küljesisseviset visates komistan väljakule ning ninast hakkab verd jooksma. Oma kastis mängin käega ning teenin penalti, mille vastaste ründemängija ära realiseerib. Kergemaid üleasteid tehes komistan palli otsa. Publikut on vähe ning
karjub ainult minu ema, kes karjub mulle: "Sa ei oska niikuinii mängida, mine koju ära"














Expectations vs reality nr 3: Tiimipildid
EXPECTATIONS:
Tiimipilt tuleb nagu tippklubidel. Pilt, kus kõik näevad välja normaalsed ning professionaalsed. Taust on ilus ning puhas. Kõik on tasakaalus.

REALITY:
Kõik teevad imelikke poose ning lolle nägusid. Ma ise näen välja nagu kartul. Põhimõttleiselt ei saa seda pilti kuskile panna ega kellegile näidata.