Ma ei tea miks, aga mul tekkis soov avaldada oma mõtteid, arvamusi ning ka ootusi teemadel, mis kogu jalgpallimaailma on viimasel ajal köitnud. Loomulikult on peamine jututeema praegu Leicesteri imelugu, samuti on juttu Champions League'i finaalist, kus on vastamisi linnarivaalid - Atletico Madrid ning Real Madrid ning veidi on juttu ka La Liga pingelisest lõpust ja Premium Liiga huvitavast hooaja algusest.

Kõigepealt jalgpallimaailma muinasjutt - Leicester City. Ilmselgelt elas kogu maailm kaasa nende võitudele Premier liigas, olenemata, millise klubi fänn ollakse. Minu arvates oli alguses üpris naljakas vaadata, kuidas tabeli viimane klubi tabelis tõuseb. Suurt rolli mängis Leicesteri muinasloos muidugi ka endine tiitlivõitja Chelsea, kes tegi ülimalt kehva hooaja. Samuti tasub märkida, et tiitlivõitja otsustas taas Chelsea särgis mängiv Eden Hazard, kes eelmisel aastal oma löödud väravaga kindlustas Chelsea tiitlivõidu, kuid see aasta kindlustas ta viigiväravaga Tottenhami vastu Leicesteri liigavõidu.
Kui jutt liigub Leicesterile, siis on kindlasti juttu ka mehest, kes on tõeline imetegija. See on muidugi selle aasta üllataja Jamie Vardy. Tänu talle on kindlasti praegu kuulsaim jalgpalli väljend VardyParty. Imeline on see, kuidas ta on jõudnud kahe aastaga põhimõtteliselt pühapäeva liigast Inglismaa kõrgliigasse ning Inglismaa koondisesse.



Minu silmis on Leicester imeline ning see sats tõestas kogu maailmale, et unistused täituvad ning et raha ei loe kui on tahtejõud. Ning see, et Leicesteri võiduvõimalus hooaja alguses oli 1/5000 ning see, et Ameerika presidendiks saab Kim Kardashian või, et Eesti jalgpallikoondis võidab EM aastal 2016 tõenäosus on 1/2000, muudab kogu selle loo veel imelisemaks. Ma ei oskagi midagi muud öelda.
Kõige õigem on öelda nii, nagu see härra siin:




CHAMPIONS LEAGUE'I FINAAL ON JUBA 28. MAI!!!

Ma olen väga õnnelik, et  UCL'i finaalis kohtuvad see aasta Atletico Madrid ja Real Madrid ning et Barcelona langes üsna ruttu konkurentsist (ma ei ütle seda, sest olen ise Reali fänn, vaid sellepärast, et kui Barcelona välja langeb hakkavad teised klubid ennast tõestama ning jalgpall läheb jälle põnevaks). Jah, ma olen Reali fänn, kuid ma eeldan ning arvan, et finaal tuleb põnev ning võimalusterohke. Ma ei usu, et mängu hakkab domineerima kindlalt üks võistkond, sest mõlemad tiimid on näidanud sisu ning samuti oleme näinud mõlemate satside raskeid ning jubedaid mänge, niisiis ootan mina väga põnevat ning võimalusterohket mängu.

Kui nüüd analüüsida tiime ning mängijaid, siis leiame mõlemast tiimist tegijaid. Kui nüüd alustada Realist, siis kindlasti on vaja ära mainida klubi treener Zinedine Zidane, kes Reali särgis on mängijana suuri tegusid teinud, kuid nüüd treeneripositsioonil samuti ideaalselt hakkama saab. Tema käeall on Reali võitude protsent läbiaegade suurim.

Reali esiväravavahiks on peale Iker Casillase lahkumist tõusnud Keylor Navas, kes on teinud väga häid mänge. Fakt on ju ka see, et selle mehe seljataga sel hooajal Championis League's on võrk sahisenud vaid kaks korda.
Kaitseliin on Realil üpris kindel. Keskkaitsepaar on tavaliselt kapten Ramos ning Pepe, kes tiimi nurgalöökide ajal õhu võitluses tugevdavad (mõlemad on peaga löönud väravaid üpris palju), kuid mõnikord on Pepe asemel ka prantslane Raphael Varane. Äärekaitses näeme tavaliselt Marcelot ning Carvajali, kes rünnakutele kaasa aitavad.
Keskel on Zidane'l valikuid palju. Enamustes mängudes on väljakul Toni Kroos, kes mängu ehitab. Tihti näeme ka Nachot, Modrici ning Iscot ning mõnikord ka Casemirot.
Ründes ei saa me üle ega ümber maailma ühest parimast mängijast Cristiano Ronaldost, kes ilmselgelt juhib rünnakuid ning lööb väga palju. Temaga on enamasti ründes Bale ja Benzema ning vahetusest sekkuvad Lucas ning James.



Atletico on kindlasti väga tugev tiim ning nad on seda see hooaeg mitu korda tõestanud. Iga tiim ei suuda võita kõigepealt FC Barcelonat ning seejärel Bayern Münchenit - kuid seda just Atletico tegigi.
Treeneriks on neil paljude lemmik Diego Simeone. Simeone on minu silmis imeline treener. See, kuidas ta oma tiimile väljaku ääres kaasa elab ning kui hingega see mees asja juures on paistab kaugele. Minu arvates on ta kindlasti üks parimad praeguse aja treenereid.

Atletico väravas seisab Oblak, kes end just hiljuti esiväravavahiks on rebinud. Kindlasti on sellel oma osa ka Mayo vigastusel, kuid tuleb olla aus, Oblak on teinud imelisi mänge, eriti Champions League's. Ilmselt näeme ka finaalis tema imelisi tõrjeid (vähemalt ma loodan nii).

Kaitseliini tugipunkt on vanameister Godin, kelle keskkaitse partner on enamasti Gimenez. Äärtel on Felipe Luis ja Juanfran, keda tihti võime leida pealelööki sooritamast.
Keskväljal on Koke, Fernandez, Gabi ja Saul. Kuna Atletico mängib enamasti formatsiooni 4-4-2, siis peavad poolikud jõudma appi ründesse ning samuti ka toetama kaitset ehk liikumist on neil palju rohkem kui enamustel teistel klubidel.
Ründes on tavapärane valik Simeonel Torres ning Griezmann, kes jõuavad kaitsesse, kuid kontrad suudavad ohtlikult lahendada.


FINAAL JUBA 28. MAIL!!

Veidi kirjutan ka muust toimuvast. Näiteks La Ligas olen Reali fännina ilmselgelt Reali võidu poolt, kuigi olen üpris õnnetu, et Atletico nüüd kullaheitlusest kõrvale jäi. Hetkel on tabeliseis ülimalt põnev:
1. Barcelona 88pt
2. Real Madrid 87pt
3. Atletico Madrid 85pt

Eesti liigas toimub samuti tsirkus, sest tiitlikaitsja FC Flora on hooaega ülimalt halvasti alustanud. Kaotused ning viigid tabeliviimastega kodus on päris karm tulemus. Tabeliliider on hetkel Nõmme Kalju, kes on hooaega alustanud üsna hästi. Homme kohtuvadki Flora ja Kalju A le Coq Arenal kell 20.00! Kindlasti tuleb huvitav mäng ning panused on suured.

Lõpuks veidikene mu põlvest ka. Nimelt käin ma juba vaikselt trennis ning jooksmas. Hetkel tundub täitsa okei, kuid eksnäis, mis edasi. Olen positiivne ning üritan hakkama saada, mis seal ikka muud teha :)