Minevik ja tulevik ehk eelmine ja järgmine hooaeg

by - December 17, 2015

Eelmine (2015 a) hooaeg oli minu kui mängija jaoks üpris edukas. Ise olen ülimalt rahul, sest täitusid mitmed mu unistused.

Eelmine hooaeg

Aasta algas mulle 10. jaanuaril esimes koondise kogunemise/treeninguga. Koondise treeningule pääsemine oli olnud mu unistus juba enne seda kui kaljusse jõudsin. Ma poleks kunagi arvanud, et saan koondise trenni nii ruttu, sest tol hetkel olin mänginud klubis veidi üle aasta. Meie klubist oli veel 3 mängijat saadetud, neist kaks minu tiimist. Loomulikult oli kindlam minna ja lihtsam kohaneda. Kohal oli ca 80 Eesti parimat jalgpalli mängivat tüdrukut minu vanuses üle kogu Eesti.
Edasi esimeselt treeningult sai 40 tüdrukut. Koondise vastuse saime teada trennis, kui treener meid enda juurde kutsus. Ma kohe pakkusin, et meie klubi vanemas tiimis mängiv väravavaht sai edasi. Treener ütles selle peale, et tõepoolest sai ning lisas, et ka mina osutusin 40 valitu sekka. Seda kuuldes ma hüppasin õhku. Ma poleks kunagi uskunud, et ma nii kaugele võin jõuda. Ma olin Eesti 40 parima naismängija seas u15 vanuses. Kaljust sai edasi 2 mängijat neljast, mis on üpris hea tulemus minu arvates.
Veebruaris ja märtsis toimusid ka kaks saaliturniiri, kus kalju tiimiga käisime. Esimene turniir oli Keila Cup. Seal olime me võitmatud ning ei lasknud endale ühtegi värvat lüüa. Tulemuseks turniiri esimene koht ning minu mäletamist mööda minult ka paar väravat. Teine turniir oli Raplas toimuv Saalikarikas. Seal läks meil raskemalt kuna väravavahti polnud. Paljud mängud lõppesid penaltidega ning mina olin penaltites puurilukk. Võitlesime välja kolmanda koha.

Kevadel toimus 3 koondise kogunemist 40 mängijaga. See oli kõige huvitavam aeg, sest enam polnud inimesed oma tiimiti, vaid ka suhtlesid teistega jne.
Mais algasid ka meistrivõistlused. Meie tiimi jaoks oli algus üpris rabe ja ilmselgelt oli meil kõikidest tiimidest peaaegu kõige rohkem uusi mängijaid, kellel mängukogemust eriti polnud. Kevadvoorude keskel hakkas jua sujuma, kuid lõpus tegid mitmete võtmemängijate puudumised oma töö.
Juuni lõpus pidi toimuma koondiselaager. Tegemist oli laagriga, kus mängijaid oli juba vaid 29. Mina jäin kahjuks haiguse tõttu laagrist ja Tallinn cupist eemale.
Juulis oli koondise ja liiga puhkus. Juulis sain uusi kogemusi Fc Flora korraldatud Real Madridi laagris. Oli huvitav hispaania treenerite käe all treenida ja sealt sain uusi tutvusi ja sõpru teistest klubidest. See oli ülimalt arendav, sest mängisin grupiga, kus mängisid minust enamjaolt vanemad koondise poisid, kes tõepoolest mängisid ülimalt hästi.
Augusti alguses oli koondiselaager 29 mängijaga. Seal olin täiesti olemas ja seal oli ülimalt tore. Sain nii palju teadmisi juurde ja sain mängida algkoosseisus treeningmängu Sunderlandi akadeemia vastu. Samuti sain endale uusi sõpru Inglismaalt.

Augustis algas ka taaskord liiga. Seal läks meil nagu läks. Oli võite oli kaotusi. Hea on see, et saime tiimiga oma vigadest aru ning töötasime nende kallal ja tänu sellele läks iga mäng aina paremini. Mulle meeldis, kuidas iga kaotuse ja iga võiduga meie meeskonna vaim kasvas. "A true team wins and loses together" 
Augusti lõpp oli kindlasti mu aasta tipp. Mind valiti 18 parima mängija sekka ja sain mängida koondise eest Balti turniiril. Esimesel mängul saime 3:1 võidu Läti üle. Mina sain alustada algkoosseisust. Ei saa kirjeldada seda tunnet, kui astud väljakule kandes Eesti koondise vormi. Lauldes eesti hümni publiku ees, kus on mulle kõige tähtsamad inimesed (mu pere ja sõbrad). Mängides ja minnes igasse olukorda täie tõsisuse ja pühendumisega. Teine mäng oli Leeduga, kus saime raske 1:0 võidu. Alustasin varust ning see oli huvitav kogemus. Sain mängu ja mängisin. Olin
uhke. Ja kui kõlas lõpuvile olime me Baltikumi parimad. Olime võitnud Balti turniiri.

Septembris tulid mu hooaja esimesed väravad, mis tulid kaks mängu järjest ja mõlemad karistuslöögist.
Semptembri lõpus. Täpsemalt 24. september sain vigastuse ning nüüd olen siiamaani väljas.

Minu löödud värav 10. septembril Maardus, FC Maardu vastu.

Järgmine hooaeg

Operatsioonile saan ma detsembri lõpus või jaanuari alguses ning taastumine on 6-8 kuud. Ma loodan, et see taastumine ei takista mul kohtunikulitsentsi tegemist, sest see on samuti üks mu unistusi juba pikka aega.
Kui hästi läheb saan juunis-juulis juba mängijana väljakule. Nüüd on vaja kuulata arstide sõna ja olla positiivne.


You May Also Like

0 kommentaari

Anna mulle julgelt teada, mida arvad! :)